Priscilla EMS-treeningu esmakogemus: skeptisismist sai hoopis hasart

Numbrid on ju kõnekad: 20 minutit versus 180 minutit, olgugi et üldjuhul jõusaalis keegi vast nii pikka treeningut tervise hoidmiseks ei harrasta. Küll aga on EMS-treening suurepärane alternatiiv neile, kelle põhivabanduseks trennist ära nihverdades on ajanappus.

Pean lugu tervislikust eluviisist ja käin regulaarselt trennis, mistõttu püüdis EMS-treening mu tähelepanu koheselt – seda just ajalises perspektiivis. Ma hindan oma aega ning alternatiiv võita päevas aega juurde tundus ahvatlev.

Tegin ka natuke eeltööd, sest meedias mõnda aega tagasi avaldatud väga subjektiivsed väited EMS-treeningu kui üsnagi ohtliku treenimise alternatiivi vastu olid päris krõbedad.

Mis pildi ma EMS-treeningust Internetist infot ahmides kokku sain?

Väidetavalt on EMS-treening innovatiivne treenimistehnoloogia, mis stimuleerib lihaseid elektriimpulsside abil. Teisisõnu, jäljendatakse loomulikke lihaste kokkutõmbeid, kuid selle vahega, et tänu elektriimpulssidele on need veelgi tugevamad ja intensiivsemad kui vabatahtlik pingutus.

Nii kirjutades on see ju ilus lugu, aga mis see reaalsus siis ikkagi on?

Ma usun, et minu esimene kogemus EMS-treeninguga võiks nii mõndagi lugejat kõnetada, keda ehk esialgu skafandrile sarnanev kostüüm isegi et hirmutada võib. Niisamuti tekkis mul enne trenni hunnik küsimusi – a’la mis kaasa pean võtma ja eriti huvitas mind, kas elektriimpulsid võivad haiget teha?

Etteruttavalt hüüan välja, et selle üle, mida trenni kaasa peaks võtma, pole vaja pead vaevata. Viljandi Kehastuudiosse astudki sa sõna otseses mõttes kaks kätt taskus sisse ning samamoodi astud uksest kaks kätt taskus välja, võib-olla mõne sentimeetri võrra “lahjemana”. Niisamuti pole tarvis pead vaevata selle üle, kas elektriimpulsid haiget teevad – ei tee. Pigem surisevad mõnusalt ja annavad märku, et polstri all ka mõni lihas eksisteerib.

Esimest korda trenni minnes ootas mind naerusuine treener Marie, kes mulle kõik puust ja punaseks tegi, uurides ka vastunäidustuste kohta.

Siinkohal tasub ära märkida, et EMS-treeningu vastunäidustusi on paras ports, sealhulgas ei tohiks seda harrastada inimesed, kellel on südamega probleeme, tromboos, diabeet või näiteks kas või palavik. Taaskord ei tasu siin ülesloetu põhjal suuri silmi teha, sest treener teeb juba enne treeningut selgeks, kas sa üldse tohid EMS-treeningul osaleda või mitte.

Seejärel antakse sulle Kehastuudio poolt trenniriided, mis käivad EMS-treeningu väljatöötatud kostüümi alla. Treener aitab sul kostüümi selga ning teeb kindlaks, et tunned selles mugavalt. Siinkohal ei tasu ehmatada, kui kostüüm eriti tugevalt ümber keha pressitakse – lase elektroodidel tööd teha. Niisamuti tasub siinkohal ära märkida ka selle, et väljatöötatud kostüüm peabki selga ajades märg olema, et elekter paremini edasi kanduks.

Tagasi minu esimese trennikogemuse juurde – nagu ma juba alguses kirjutasin, siis enne esimese treeningu lõppu valdas mind EMS-treeningu osas tugev skeptisism. Kui aga mõned minutid pärast soojendust peeglist vaadates nahk läikis, sain aru, et see polegi mingi hookus-pookus. Pärast soojendust asusime kükkide ja väljaastete kallale ning selle osa lõpetuseks nirises otsa eest esimene higinire. Ükski kükk ega väljaaste pole minult varasemalt sellist füüsilist pingutust nõudnud. Elektriimpulsid teevad ka kõige tavapärasemad kükid füüsiliselt palju raskemaks.

Millega ma võrdleksin elektriimpulsside tööd? Algselt ehk veidi ehmatav surin meenutas mulle veidi tunnet, kui mõni kehaosa on pikalt ühes asendis olnud ning tekib tunne justkui sipelgad mööda keha ringi jookseksid. Seega, tegelikkuses pole elektriimpulsside töös miskit ehmatavat ega valusat. Sisuliselt on jõuharjutused kombineeritud elektrilise massaažiga.

Mis on aga üks suurimaid plusse EMS-treeningu puhul?

Treening on alati personaalne – treener keskendub vaid sulle ning juhendab sind vastavalt eesmärkidele ja vajadustele.

Ajades näpuga jõusaali eratreenerite hinnakirjadel järge, siis kahtlen, et mõni treener odavamat hinda küsib, kui EMS-treeningu protseduuri hind kokkuvõttes tuleb.

Siinkohal ka teinegi mõttekoht neile, kes ehk protseduuri hinna kalliks lahterdavad. Nii nagu alguseski kirjutasin, siis trenni lähed kaks kätt taskus. Kui muude alade puhul on tavaliselt ette nähtud spetsiaalne riietus, võtame näiteks tennise või suusatamise, siis EMS-treeningut harrastades ei pea mõtlema spetsiaalsetele jalanõudele ega trenniriietele.

Lisaks sellele, et EMS-treening aitab kaalu langetada ja kiirendada treeningjärgset taastumist, on treeningul veel muidki hüvesid. Just selliseid, mis erinevalt välisest vaatlusest puudutavad inimest sisemiselt. Kuna EMS-treening mõjub hästi metabolismile, siis maandab see ka ühtlasi stressi, parandab mälu ning leevendab lihaspingeid ja valu. Lisaks aitab EMS-treening kaasa vigastustest taastumisel ning aitab parandada ka unekvaliteeti.

Mõistagi tasub siinkohal toonitada, et EMS-treening on pigem alternatiiv jõusaalile, mitte aga selle asendus. Teatavasti tekib ka jõusaalis käies vaid kindlaid harjutusi samade raskustega harrastades kehal kiiresti platoo – usutavasti toimub sama ka EMS-treeningus. Soovituslikult tuleks EMS-treeningut harrastada maksimaalselt kaks korda nädalas.

Minu isiklik seisukoht on, et EMS-treening on suurepärane alternatiiv jõusaalile, kuid selleks, et ka tulemusi näha, tasub treenida mõistlikkuse piirides ning samuti tasuks üle vaadata ka toidulaud. Olgem ausad, et sealt ju kõik pihta hakkabki.

Aga sellegi poolest – halleluuja, EMS-treeningul on päris mitu trumpi tavapärase jõusaalitreeningu ees! Oma kogemuse kirjutamist alustasin sellega, et enne esimest trenni Marie juures valdas mind EMS-treeningu osas tugev skeptisim, siis nüüd võin küll hõisata, et olen treener Ragne juures püsiklient – täielik hasart!